IGEMEHAIGUST  põhjustab hambakatt, pehme ja kleepuv baktereid sisaldav kiht, mis koguneb pidevalt Sinu hammaste pinnale. Kui seda ei eemaldata, moodustub hambakivi nii hammaste peale kui vahele, ärritades ka igemeid, mis lähevad seetõttu paiste. Sellise paistetuse esinemisel võib hamba alla moodustuda ruum või „tasku“.

 

Bakteriaalse hambakatu koguse suurenedes läheb ka tasku sügavamaks. See võib põhjustada igemete taandumist ja seda, et hambad ulatuvad rohkem igemetest välja. Jättes selle ravimata võib tasku minna nii suureks, et hambad tulevad lahti ja need kukuvad suust välja või need tuleb eemaldada.

 

Igemehaiguste märgid ja sümptomid:

 

• Veritsus hammaste pesemisel või hambaniidi kasutamisel. Terved igemed ei tohiks veritseda. Isegi kui sul ei ole valus, ei ole ka vähene igemete veritsemine normaalne.

• Taanduvad igemed – kui igemepiir on taandumas ning hambad ulatuvad rohkem igemest välja.

 

Hambaarsti külastamisel soovitame rääkida talle kõigist hammaste ja igemetega seotud probleemidest

 

Järgnevad sümptomid on olulised ja neid ei tohiks eirata. Kui sul esineb järgnevaid sümptomeid, siis peaksite konsulteerima oma hambaarsti või suuhügienistiga:

 

1. Gingiviit:

   • Punetavad igemed terve roosa värvi asemel.

   • Paistes igemed.

   • Veri hambapastas ja/või veritsus hammaste pesemisel, hambaniidi kasutamisel või söömisel.

2. Periodontiit:

   • Punetavad ja taanduvad igemed.

   • Jätkuvalt veri süljes pärast hammaste pesemist ja regulaarne veritsemine hammaste pesemisel, hambaniidi kasutamisel või söömisel.

   • Igemed võivad hakata taanduma ja hambad rohkem igemetest välja ulatuma.

3. Tõsine periodontiit:

   • Punetavad igemed.

   • Igemed võivad veel rohkem taanduda.

   • Hambad näivad väga pikad, sest hammaste pinnal olev igemepiir on taandunud.

   • Igemed veritsevad alailma.

   • Hambad hakkavad oma pesas liikuma.

 

Hammaste liikuma hakkamine ei tähenda koheselt nende eemaldamist. Hambaid on võimalik lahastada, mille käigus asetakse keelepoolsele pinnale traadist või fiiberkiust lahas ning see kinnitatakse täidisega hammaste külge.

 

Igemehaiguste ravimine:

 

1. Külasta hambaarsti

Hambaarsti regulaarne külastamine on hea suuhügieeni rutiini hädavajalik osa. Räägi oma hambaarstile kõigist suu ja hammastega seotud sümptomitest ja probleemidest, mida sa koged või oled hambaarsti visiitide vahelisel ajal kogenud.

 

2. Hambakivi eemaldamine ja hammaste poleerimine

Hambakivi eemaldamine ja hammaste poleerimine tähendab seda, et igemepõletiku vähendamise ja ennetamise ning seega ka igemehaiguse ravimise eesmärgil eemaldatakse hammastelt hambakivi. Seda protseduuri peaks teostama vastavalt koolitatud hambaravispetsialist.

 

Kui sul on gingiviit, siis puhastab hambaarst või suuhügienist hambaid põhjalikult.

 

Kui igemehaigus on arenenud periodontiidiks, võid vajada ulatuslikumat hambakivi eemaldamist, ka tekkinud taskutest. Selleks võib olla vaja mitut hambaarsti või suuhügienisti külastust. Võib olla vajalik, et igemed tuleb enne hambakivi eemaldamist tuimestada ning hiljem võid veidi ebamugavust tunda. Sinu hambaarst või suuhügienist peab jälgima taskute suurust järgnevate kuude jooksul, et veenduda raviprotseduuri edus ja selles, et periodontiit edasi ei arene.

 

3. Kloorheksidiin (CHX)

Kloorheksidiin on mõnes igemehaiguse ravimiseks loodud suuvees sisalduv aktiivne koostisaine

 

Kloorheksidiini toime väljendub igemehaigust põhjustavate hambakivi tekitavate bakterite eemaldamises.

 

Hambaarstid on soovitanud kloorheksidiini sisaldava suuvee kasutamist igemehaiguse raviks juba rohkem kui 30 aastat.

 

4. Täiendav ravi

Kui periodontiit on tõsisem, võivad taskud olla hambaarsti või suuhügienisti poolt hambakivi eemaldamiseks liiga sügavad. Sellised juhul võid vajada igemete kirurgilist ravi, mida saab teostada hambaarst. Hambaarst võib suunata sind hambaarst-periodontisti juurde, kes on spetsialiseerunud periodontiidi ravimisele. Tema teostab ulatuslikumat ravi, mis võib hõlmata ka igemete kirurgiat.

 

Igemehaiguste ennetamine:

 

Parim viis ennetada igemehaigusi on harjata oma hambaid põhjalikult vähemalt 2 minutit kaks korda päevas floriidi sisaldava hambapastaga!

 

Harjamine eemaldab hambakatu ja toiduosakesed nii hammaste sisemistelt, välimistelt kui lõikepindadelt. 

 

Harja õrnalt - tugev harjamine ja kulunud hambaharjad võivad tekitada hammastele kahjustusi.

 

Pea meeles, et hambaharja peab vahetama vähemalt iga 3 kuu järel.

 

Kuidas harjata oma hambaid õigesti?

 

1. Harja iga ülemise ja alumise hamba välimisi pindu, hoides harjaseid igemepiiri suhtes nurga all.

2. Harja hammaste mälumispindu.

3. Hoia hambaharja igemete suhtes nurga all

   • Harjamise ajal hoia hambaharja 45-kraadise nurga all, see aitab puhastada ka igemepiiri.

   • Pööra erilist tähelepanu hammaste ja igemete üleminekupiirkonnale - ole eriti hoolikas, kui eemaldad hambakattu igemete juurest ja hambavahedest. Regulaarse hambaniidi kasutamisega kombineerituna aitab see hambakivi teket kontrollida.

4. Esihammaste sisemiste pindade puhastamiseks keera harja vertikaalselt ja kasuta harja esiotsa mitme ringja liigutusega harjamiseks.

5. Harja õrnalt ka oma keelt, sest see aitab hingeõhku värskendada ja puhastab suu bakteritest

 

 

Igemete eest hoolitsemine hambavaheharjadega:

 

Hambavaheharjad, hambaorgid ja hambaniit eemaldavad hambakivi ning toiduosakesi nii hammaste vahelt kui igemepiiri alt, ühesõnaga aladelt kuhu hambaharjaga ei ulatu. Hambavahesid tuleks puhastada vähemalt üks kord päevas.

 

Parima igemete eest hoolitsemise rutiini saavutamiseks soovitame pärast hambavaheharjade, hambaorkide või hambaniidi kasutamist (kasutatakse enne hammaste pesu) ning hammaste harjamist ka suuvett kasutada. Õige suurusega abivahendid aitab Teil valida hambaarst!